Impetigo - Impetiigohttps://en.wikipedia.org/wiki/Impetigo
Impetiigo (Impetigo) on bakteriaalne infektsioon, mis hõlmab pindmist nahka. Kõige sagedamini esinevad kollakad koorikud näol, kätel või jalgadel. Kahjustused võivad olla valulikud või sügelevad, kuid palavik esineb harva.

impetiigo (impetigo) on tavaliselt põhjustatud Staphylococcus aureusest või Streptococcus pyogenesest. Kokkupuutel võib see levida inimeste vahel või nende ümber. Laste puhul on see nakkav nende õdede‑vendadele.

Ravi toimub tavaliselt antibiootikumide kreemidega, nagu mupirotsiin või fusidiinhape. Suu kaudu manustatavaid antibiootikume, näiteks tsefaleksiini, võib kasutada, kui kahjustatud on suured alad.

2010. aastal mõjutas impetiigo (impetigo) umbes 140 miljonit inimest (2 % maailma elanikkonnast). See võib esineda igas vanuses, kuid kõige sagedamini väikelastel. Tüsistusteks võivad olla tselluliit või poststreptokokk‑glomerulonefriit.

Ravi ― OTC ravimid
* Kuna impetiigo on nakkushaigus, ei tohi kasutada steroidseid salve. Kui teil on raskusi impetiigokahjustuste eristamisega ekseemidest, võtke palun väliseid antihistamiine, vältides steroidseid salve.
#OTC antihistamine

* Määri kahjustusele OTC antibiootikumi salvi.
#Bacitracin
#Polysporin
☆ AI Dermatology — Free Service
Saksamaa 2022. aasta Stiftung Warentesti tulemustes oli tarbijate rahulolu ModelDermiga vaid veidi madalam kui tasuliste telemeditsiini konsultatsioonidega.
  • Impetiigo juhtum lõual. Impetiigot tuleks kahtlustada juhul, kui väikelapsel ei ole vigastatud, kuid haavataolised kahjustused levivad.
  • Eeldatakse, et see on sekundaarne infektsioon atoopilise dermatiidi (atopic dermatitis) patsientidel.
  • Erinevalt atoopilisest dermatiidist vajab impetiigo antibiootikumravi ning võib steroidide kasutamisel süveneda.
  • Pilt näitab välimust pärast bullous impetigo villide lõhkemist.
  • Seda võib valesti diagnoosida atoopiline dermatiit (atopic dermatitis).
  • Bullous impetigo – kui sellega kaasnevad õhukesed, haprad villid, diagnoositakse see kui bullous impetigo.
References Impetigo: Diagnosis and Treatment 25250996
Impetigo, kõige levinum bakteriaalne nahainfektsioon kahe‑ kuni viieaastastel lastel, on kahte peamist tüüpi: mittebulloosne (70 % juhtudest) ja bulloosne (30 % juhtudest). Mittebulloosset impetiigo põhjustab tavaliselt Staphylococcus aureus või Streptococcus pyogenes. See ilmneb meevärvi koorikutena näol ja jäsemetel ning on seotud naha kahjustustega, näiteks putukahammustused, ekseem või herpeedi kahjustused. Ainuüksi Staphylococcus aureus'i põhjustatud bulloosne impetiigo tekitab suuri, lõtvunud punne ja mõjutab sageli piirkondi, kus nahk hõõrub kokku. Mõlemad tüübid kaovad tavaliselt kahe kuni kolme nädala jooksul ilma armistumiseta; tüsistused on haruldased, kõige tõsisem on poststreptokokk‑glomerulonefriit. Ravi hõlmab paikseid antibiootikume (mupirocin, retapamulin, fusidic acid). Suukaudsed antibiootikumid võivad olla vajalikud suurte bulladega impetiigo korral või siis, kui paikne ravi ei ole teostatav. Kuigi mitmed suukaudsed antibiootikumid (amoxicillin/clavulanate, dicloxacillin, cephalexin, clindamycin, doxycycline, minocycline, trimethoprim/sulfamethoxazole, macrolides) on valikuvõimalused, penitsilliin ei ole efektiivne. Paiksed desinfektsioonivahendid ei ole nii tõhusad kui antibiootikumid ja neid tuleks vältida. Fusidic acid, mupirocin ja retapamulin on efektiivsed metitsilliinile tundlike Staphylococcus aureus'i ja streptokokkinfektsioonide vastu. Clindamycin on kasulik metitsilliiniresistentsuse (MRSA) kahtluse korral. Trimethoprim/sulfamethoxazole toimib metitsilliiniresistentse Staphylococcus aureus'i vastu, kuid sellest ei piisa streptokokkinfektsiooni korral.
Impetigo, the most common bacterial skin infection in children aged two to five, comes in two main types: nonbullous (70% of cases) and bullous (30% of cases). Nonbullous impetigo is typically caused by Staphylococcus aureus or Streptococcus pyogenes. It's recognized by honey-colored crusts on the face and limbs and mainly targets the skin or can infect insect bites, eczema, or herpetic lesions. Bullous impetigo, caused solely by S. aureus, leads to large, flaccid bullae and often affects areas where skin rubs together. Both types usually clear up within two to three weeks without scarring, and complications are rare, with poststreptococcal glomerulonephritis being the most severe. Treatment involves topical antibiotics (mupirocin, retapamulin, fusidic acid). Oral antibiotics might be necessary for impetigo with large bullae or when topical treatment isn't feasible. While several oral antibiotics (amoxicillin/clavulanate, dicloxacillin, cephalexin, clindamycin, doxycycline, minocycline, trimethoprim/sulfamethoxazole, macrolides) are options, penicillin isn't effective. Topical disinfectants aren't as good as antibiotics and should be avoided. Fusidic acid, mupirocin, retapamulin are effective against methicillin-susceptible S. aureus and streptococcal infections. Clindamycin is useful for suspected methicillin-resistant S. aureus infections. Trimethoprim/sulfamethoxazole works against methicillin-resistant S. aureus, but isn't enough for streptococcal infection.
 Impetigo 28613693 
NIH
Impetigo on teatud bakterite põhjustatud tavaline nahainfektsioon, mis levib kergesti kontakti kaudu. Tavaliselt ilmneb see kollaka koorikuga kaetud punaste laikudena ning võib põhjustada sügelust või valu. See infektsioon esineb kõige sagedamini lastel, kes elavad soojas ja niiskes keskkonnas. See võib ilmneda villidena või ilma nendeta. Kuigi see mõjutab sageli nägu, võib see esineda kõikjal, kus nahas on purunemine. Diagnoos põhineb peamiselt sümptomitel ja välimusel. Ravi hõlmab tavaliselt nii paikseid kui ka suukaudseid antibiootikume koos sümptomite juhtimisega.
Impetigo is a common infection of the superficial layers of the epidermis that is highly contagious and most commonly caused by gram-positive bacteria. It most commonly presents as erythematous plaques with a yellow crust and may be itchy or painful. The lesions are highly contagious and spread easily. Impetigo is a disease of children who reside in hot humid climates. The infection may be bullous or nonbullous. The infection typically affects the face but can also occur in any other part of the body that has an abrasion, laceration, insect bite or other trauma. Diagnosis is typically based on the symptoms and clinical manifestations alone. Treatment involves topical and oral antibiotics and symptomatic care.