Poikilodermahttps://en.wikipedia.org/wiki/Poikiloderma
Poikiloderma on nahahaigus, mis koosneb hüpopigmentatsiooni, hüperpigmentatsiooni, telangiektaasiate ja atroofia piirkondadest. Poikiloderma esineb kõige sagedamini rinnal või kaelal, mida iseloomustab punane pigment nahal, mida tavaliselt seostatakse päikesekahjustusega.

☆ Saksamaa 2022. aasta Stiftung Warentesti tulemustes oli tarbijate rahulolu ModelDermiga vaid veidi madalam kui tasuliste telemeditsiini konsultatsioonidega.
      References Diagnosis and Differential Diagnosis of Poikiloderma of Civatte: A Dermoscopy Cohort Study 36892344 
      NIH
      Poikiloderma of Civatte on tavaline nahahaigus, mis esineb peamiselt kaelal ja näol, eriti heledanahalistel postmenopausis naistel. See ilmneb punaste joonte, tumedate laikude ja õhukese naha seguna. Tavaliselt mõjutab see päikesele avatud piirkondi, nagu nägu, kael ja rind, kuid mitte varjutatud piirkondi. Poikiloderma of Civatte saab kategoriseerida selle peamiste tunnuste alusel: punetus, tumedad laigud või mõlema segu. Täpne põhjus pole täielikult teada, kuid arvatakse, et oma osa mängivad sellised tegurid nagu päikese käes viibimine, hormonaalsed muutused, reaktsioonid parfüümidele või kosmeetikatoodetele ja vananemine. Poikiloderma of Civatte kipub aja jooksul aeglaselt halvenema.
      Poikiloderma of Civatte (PC) is a rather common benign dermatosis of the neck and face, mainly affecting fair-skinned individuals, especially postmenopausal females. It is characterized by a combination of a reticular pattern of linear telangiectasia, mottled hyperpigmentation and superficial atrophy. Clinically, it involves symmetrically sun-exposed areas of the face, the neck, and the V-shaped area of the chest, invariably sparing the anatomically shaded areas. Depending on the prevalent clinical feature, PC can be classified into erythemato-telangiectatic, pigmented, and mixed clinical types. The etiopathogenesis of PC is incompletely understood. Exposure to ultraviolet radiation, hormonal changes of menopause, contact sensitization to perfumes and cosmetics, and normal ageing have been incriminated. The diagnosis is usually clinical and can be confirmed by histology, which is characteristic, but not pathognomonic. The course is slowly progressive and irreversible, often causing significant cosmetic disfigurement.