Poikilodermahttps://en.wikipedia.org/wiki/Poikiloderma
Poikiloderma on nahahaigus, mis koosneb hüpopigmentatsiooni, hüperpigmentatsiooni, telangiektasiate ja atroofia piirkondadest. Poikiloderma esineb kõige sagedamini rinnal või kaelal; seda iseloomustab punane pigmentatsioon nahal, mida tavaliselt seostatakse päikesekahjustusega.

☆ AI Dermatology — Free Service
Saksamaa 2022. aasta Stiftung Warentesti tulemustes oli tarbijate rahulolu ModelDermiga vaid veidi madalam kui tasuliste telemeditsiini konsultatsioonidega.
      References Diagnosis and Differential Diagnosis of Poikiloderma of Civatte: A Dermoscopy Cohort Study 36892344 
      NIH
      Poikiloderma of Civatte on tavaline nahahaigus, mis esineb peamiselt kaelal ja näol, eriti heledanahalistel postmenopausi naistel. See ilmneb punaste joonte, tumedate laikude ja õhukese naha kombinatsioonina. Tavaliselt mõjutab see päikesele avatud piirkondi, nagu nägu, kael ja rind, kuid mitte varjutatud alasid. Poikiloderma of Civatte saab jaotada kolme peamise tunnuse alusel: punetus, tumedad laigud või nende kombinatsioon. Täpne põhjus pole täielikult teada, kuid arvatakse, et oma osa mängivad sellised tegurid nagu päikese käes viibimine, hormonaalsed muutused, reaktsioonid parfüümidele või kosmeetikatoodetele ning vananemine. Poikiloderma of Civatte kipub aja jooksul aeglaselt halvenema.
      Poikiloderma of Civatte (PC) is a rather common benign dermatosis of the neck and face, mainly affecting fair-skinned individuals, especially postmenopausal females. It is characterized by a combination of a reticular pattern of linear telangiectasia, mottled hyperpigmentation and superficial atrophy. Clinically, it involves symmetrically sun-exposed areas of the face, the neck, and the V-shaped area of the chest, invariably sparing the anatomically shaded areas. Depending on the prevalent clinical feature, PC can be classified into erythemato-telangiectatic, pigmented, and mixed clinical types. The etiopathogenesis of PC is incompletely understood. Exposure to ultraviolet radiation, hormonal changes of menopause, contact sensitization to perfumes and cosmetics, and normal ageing have been incriminated. The diagnosis is usually clinical and can be confirmed by histology, which is characteristic, but not pathognomonic. The course is slowly progressive and irreversible, often causing significant cosmetic disfigurement.